Paari tunni pärast olen juba laeva peal mis loksutab mind hommikuks rootsi, kus ma kraban omale bussi, mis omakorda sõidab 7 tundi kuskile kalmaarilinna. Kõike seda selleks et ülehomme mingi 2 minutit võistlustel esineda ning siis jälle kogu see sama jama tee tagasi tulla. Lisaks ilmselt pean kajutit jagama mingi 3 ukraina immigrandiga... Ühesõnaga miljon tõmblemist mingi väikse võistluse pärast. Võistluste eel peaks justkui end välja puhkama et siis triksis traksis olla ning anda endast 168% aga kuidagi ei paista see õnnestuvat kõikide nende ettevalmistustega mis enne reisi ja reisi ajal vaja teha. Piletid bronnida, euroopa kaart telefoni panna, eesti hümn plaadile kõrvetada jne. mille tulemusena olen ilmselt võistlustel kehvemas vormis kui võistlusteks ettevalmistudes. Samas jälle see on omamoodi kadalipp kust tulevad ainult tugevamad välja ning need vussid kes enne võistlusi juba ära väsivad ei peaks sinna üldsegi ronima. Mis ainult tõestab et rootslased on kuradima kavalad, selle asemel et võistlusi pidada pealinnas sunnitakse ronima kuskile kolka külla andes sellega suure eelise kohalikule favoriidile "Olaf'ile" kes spordihalli kõrval majas elab. Aga pole probleemi, ma elan ka peaaegu kõrval majas... 579 km kaugusel kõrval majas, nii et hoia alt "Olaf"
Comments
Post a Comment