Ketonaator

Search This Blog

Kaevandamas ida virumaal

March 13, 2016

Get link
Facebook
X
Pinterest
Email
Other Apps

Get link
Facebook
X
Pinterest
Email
Other Apps

Comments

Remember remember 5th of April

Päris kummaline mõelda, täpselt aasta tagasi lahkusin kodust. Ühest küljest on see pikk aeg kuid samas tundub et läinud nii kähku. Ei teadnud algul kaua siin olen aga ma ei plaaninud siin päris tervet aastat olla. Nüüd aga homme ootab mind ees lend Fijile kus siis nädala puhkan, et siis tagasi NZ tulles siin veidi ringi trippida. Edasi ootavad mind juba uued seiklused uues riigis kuid juba leian et selle aastaga siin olen palju kogenud, õppinud ning ise muutunud. Nagu mu Braziilasest sõber ütles, miski enam ei tundu sama aga see eest on kõik palju selgem. IT poisi asemel on üks habemes karvik, kes pimedas koopas palju jalu külmas vees ringi tuulab. kelle jaoks mugavustoon on ainult sõna, keegi kes kõik jätnud mis tal olnud et leida midagi uut. Mul on veel veidi aega siin ringi rännata ning NZ peatükk lõpetada ning hiljem tulla tagasi blogi juurde et võtta kokku see aeg siin, seega hetkel rohkem ei pühenda aega sellele postitusele kuid see tähtpäev vajas lihtsalt märkim...

Day 6: Art of hippiniess

Suund oli edasi lõuna poole. Jõudime linna kus ei olnud hosteleid mida saaks onine bookida. Peale telefonikõnet kellegi indialasega saime toa kuskil veidras hostelis. Sinna jõudes uurisime pingviinide kohta ja selgus ett tunnike edasi sõites on parem võimalus. Juhtumisi oli ka seal üks hostel mille sai online bookitud. Tundus veider aga mitte veidram kui see kuhu olime jõudnud. Saatsime needkuradile ja jätkasime teed. Polnud õrna aimugi mis meid ees ootas aga nagu selgus oli see kindlasti üks ägedamaid hostelid kus olla saaks. Õhk oli nii hipine seal et peaks dünamiidi õhkima et kapitallismil oleks ruumi hingata. Tegu oli hostel/kunstigalleriiga. Kõik seina olid mingit sorti kunsti täis, mitte sellist et vaata kolmnurrka ja mõtle elu üle aga noh väga hipine. Kogu atmosfäär oli rohkem nagu oleks kellegi külas kui hostelis. Meie plaan oli leida aga üles pingviinid. Kohalik sadama kant pidi olema see kus nad aeg ajalt randuvad. Ootasime, vaatasime seal natuke, ei misk...

Enter the creed

Ok märkisn juba ammu ära et mul üks teema hingel mille tahaks kirja panna. Nimelt sai kunagi mängitud nö. videomängu, mis vähemalt mulle avaldas sügavat muljet, ehk siis „Asssassin’s Creed“. Mul üldiselt ei ole erilist tõmmet arvutimängude vastu, on vaid mõned üksikud lemmikud mille otsa olen kunagi juhuslikult sattunud ning mis mingil moel on mind piisavalt võlunud ning ahvatlenud, et olen viitsinud need läbi mängida. Mõni oma suurepäraselt ülesse ehitatud „story line“ ning kaasa haarava mängu maailma tõttu nagu Final Fantasy VII (ei see ei ole mingi pornokas) ning mõni lihtsalt oma nauditava meelelahutsuliku gameplay tõttu nagu osad „Need for Speed“ seeriast mängud. „Asssassin’s Creed“'i iseenesest on kiidetud lugematute kriitikute poolt ning erinevate mänguajakirjade poolt on saanud väga kõrgeid punkte. Samas on saanud ka tugevat kriitikat mõnede mängu elementide kohta. Olulisem oli ehk mängu üsklusisus, mis pigem tundub lihstalt norimisega kui millegi muu üle pole norida. A...

Powered by Blogger

Theme images by DNY59

Kaevandamas ida virumaal

Comments

Post a Comment