Enne tuus meremaale tulekut olin saanud jutule ühe kohaliku eestlasega läbi FB kommuuni kes pakkus tööd siin. Kokkulepe temaga jäi et kui olen kesklinnas siis võtan ühendust ning räägime siis detailid täpsemalt üle. Olles asjad saanud hostelisse visatud helistasin talle ning leppisime kokkusaamise natuke hilisemaks. Jõudsin enne veel ühest pargist läbi minna, milleks oli Alberti park. Kuna aega oli mul siis pargis istudes jõudsin mõtteid mõlgutada kõige selle üle miks ma siia tulin ja mis ma selleks hetkeks siit olen avastanud või kas üldse. Jõudsin järeldusele et see alles esimene liikumine peale saabumist ning ei maksa üle mõelda siin.
Lõpuks jõudis ka kohale kohalik eestlane, istusin autosse ning hakkas kuskile sõitma, ei pööranud algul sellele tähelepanu kuiud kui juba pikemalt oli sõitnud, pärisin et kuhu minek, mille peale too vastas et teeks äkki grilli. No mis siis ikka, kui grill siis grill. Sõit oli parasjagu pikk ning selle jooksul selgus siis et too keskmise ehitajaa iseloomu ja välimusega tüüp on NZ olnud juba 4 aastat, enne seda elanud 5 aastat austraalias ja niisama muidu rännanud. Omanud ning ka hetkel omas mitut ettevõtet, mis põhiliselt olid sellised ühe mehe igasuguse töö firmad, värvimine, auto müük, kolimis teenused jne. Kogu selle tee kui sõitsime siis tüüp jõi õlut ning tegi savu...
Peale poe peatust jõudsime tema juurde, asus linnast päris kaugel, eraldatuna teistest majadest, pirakas ühekordne eramaja. Kui kõik majad mida olin Manukau kandis näinud, olid kõik eripärased ning isemoodi ning ükski maja ei kordunud siis see maja meenutas rohkem tavalist usa eramaja. Samas see oli linnast kaugel ning privaatne. Grilli kõrvale sai siis lobisetud, et kuigi siin elades on võimalik endale teenida luks maja ja elada muidu hästi siis sellega ei tule kaasa selveri pood, statoili hot dog ning Eesti sõbrad ja kombed. Need asjad olid millest ta tundis puuudust kõige rohkem. Sellised lihtsad asjad mille keskelt maolin just tulnud ega osanud neid hinnata. Tema sõnul eestis elada oleks sitt aga uus meremaal elades ei ole selliseid kombeid nagu grillimine ja õlle joommine sõpradega. Kogu selle luksuse keskel tundus see eriti nukker ning mu esimeste päevade vaimustus eramajas elamisest keset ilusat loodust sai hoopis uue vaatenurga. Mis selle teadmisega peale hakkan, eks siis tulevikus näe.
Comments
Post a Comment