Nüüdseks olen tööl juba käinud kaks nädalat. Kui mingi hetk NZ saabudes tundus et aeg on seisma jäänud, siis rutiinis rabades kaob see aeg silmapilkselt. Töö ehitusel, mis ei alanud just kõige positiivsemate emotsioonidega on muutunud suht nalja numbriks ning lihtsaks mooduseks raha teenida. Olen saanud tuttavaks ehitusel kanadalase, noore kutiga UK-st ning paari afro uus meremaalsega kelle juuret pärit Fijilt ning ühe hiinlasega.
Ehitusel on sedasi et kui passid tühja pilguga, ei oska midagi peale hakata või ei saa kellegiga läbi siis pühid põhiliselt põrandat. Aga kui vähemalt üks faktor on täidetud eelnevast siis saad ennast smugeldada töö peale mis ei ole nõnda nüri. Katuse ettevalmistamine tsemendi valamiseks, paigaldades/eemaldades selleks vajalikke toestusi või siis telliskivide ladumine. Viimasega olen tegelnud suurema osa eelmise nädalast. Hea lihtne töö, mida saab oma tempoga teha, alati on selleks tiim 3-5-st inimesest mis tähendab et kunagi ei ole igav. Pigem tundub et see on cultural exchange program rohkem, kus õpid teistest riikidest ja keeltest midagi. Näiteks prantuse keeles kümneni lugema, fiji keeles tervitama ning ropendama. Kuidas mida mis maal süüakse, mida tähistatakse jne. Selle raames olen hakanud ka rohkem mõtlema Eesti peale. Kui näiteks küsiti et mis on eesti rahvussport, siis pidin pikalt mõtlema enne kui meenus pärast Andrus Veerpalu ning tema dopingu skandaal ning ütlesin et suusatamine ilmselt. Selliseid küsimusi, mis tunduvad iseenesest mõistetavad ja mida võiks nagu iga riigi kodanik teada oli veelgi, mille vastamisel ikka jäin mõtlema et kui vähe ma Eestist tean ning kui palju rahvuslik identideet on minuust mööda jooksnud või kui vähe ma selle vastu ise huvi olen tundud. Ilmselt peaks nüüd 20 k. km kodust eemal olles hakkama uurima Eesti kohta, et saaks lihtsasti a arusaadavalt kirjeldada kõigile mis Eesti on. Sest suurem osa inimesi kellega kokku olen puutunud ei ole Eestist midagi kuulnud ning öeldes et "we made skype" kulub ka kiiresti ära. Kuna ma aga Eesti geograafilist asukohta kirjeldades ütlen et tegu on riigiga põhja euroopas soome lähedal siis alati küsitakse kas viikingeid ka oli. Ja kuna ajaloo tunnist nagu mäletan et saaremaal justkui oli mingeid külasid siis satutakse vaimustusse et ma olen "from real viking land". Eestit keegi ei tea aga enamus ehitusel teavad viikingeid tänu sellele sarjale siis sain endale vahepeal hüüdnimeks endale Rollo, ühe tegelase sealt sarjast, mis muidugi natuke pani uhkusest muhelema. Kellele seda skype ikka vaja on.
Nö. kolleegid kellega koos töötan on üsna kirjud ning nalja saab. On üks body builder horvaatlane kes on super laisk ja ei viitsi midagi teha. Ühe korra jäi vahele tellingutel magammisega ning iga lõuna pausil ajal magab kiivri otsas mokk töllakil. Kutsume teda sleeping beauty'iks Üks fijilt pärit must mees meenutab Eddie Murphyt, mitte kehaehituse poolest aga iseloomult ning nägu on alati naerul ja super optimistlik. Peale pikka tööpäeva kui küsida et kuidas tunne on siis vastab alati rõõmsalt "happy happy". Teine Fijilt tüüp sattus vaimustusse Eestlaste vanasõnast "work is not a rabbit, it wont run away" ning alati korrutab seda kui midagi teha vaja on. Siis on veel muidu ehitusmehi kes suurem osa on immigrandid (st. mustad või hiinlased) ning üks tüüp kel ka alati nägu naerul kõigi kohta ütleb "hey cousin" (hey bro asemel).
Tööpäeva lõppedes on alati äge hosteli tagasi tulla, esiteks kuna see tähendab et tööpäev on läbi ja saab minna parki kung fu'd tegema ning alati on inimesed kes siin hängivad kellega saab juttu puhuda. Hostelis on üks väike jaapanlane kes alati iga õhtu mängib kitarril mingeid cover lugusid, mida on päeva lõpetuseks mõnus kuulata õhtu söögi kõvale.
Nv saabudes muidugi läheb siin elu veel rohkem kihama ning kõik võtavad vabalt. See nv oli osadel kes siin vahepeal peatuvad üks viimaseid õhtuid ning läks suuremaks napsutamiseks. Pidu ja nalja nabani, hoolimata sellest et ise kaine olin, because of money ning kuidagi siin olles see alkohol enam ei isuta mitte mingit pidi. Mängu "ninja" ajal selgus et 20 a. treeninguid erinevates võitluskunstides ei olnud mind ettevalmistanud purjus tüdrukute vastu "võitlemisel". Ninja käib sedasi et alustataks kõik koos üksteise lähedal, kummardutakse, öeldakse ninja ning kõik hüppavad sammu tagasi võttes "ninja poosi". Järgemööda saab igaüks ühe liigutuse ning eesmärk on puudutada kellegi kätt "ninja löögiga", samal ajal kui teine eest ära liigub. Kaugele ma ei jõudnud oma skillidega ning kukkusin esimeste seas välja. Veel oli hunnik nö. joomise mänge mis lõppesid sellega et üks tüüp ropsis voodisse ja jäi põrandale oma asjade alla magama. Ajee sweet life in hostel, siin ei ole kunagi igav isegi kui midagi ei toimu :D
Comments
Post a Comment