Zoo

Mingi hommik algas uimaselt, oli esmaspäev aga midagi ei olnud avatud ning midagi ei toimunud kuna oli mingit sorti kohalik püha. nö. bankholiday tähistamaks teises maailma sõjas hukkunuid. Mingeid plaane nagu ei olnud  kuid loomaaed oli avatud ning kõigest 10 minuti kaugusel bussiga. Kuna raha oli ka üle bussi kaardi peal siis otsustasin loomaaeda minna. Sinna minnes tundsin esimest korda et olen kohaliku eluoluga juba kohanemas. Sest sinna minek läks sujuvalt, ei olnud palju kaardi passimist, bussipeatuse otsimist või mõtlemist kuidas piletit osta kuidas tean  kunas maha minna jne. 

Ootasin bussi, juba kaugelt viipasin käega,  et soovin peale mina,  bussi juht ytles "hey man", ma vastasin samaga. Enne oma peatust vajutasin stop, ütlesin bussijuhile "bye" ja kõndisin otse loomaaeda. Tundub kuidagi labaselt elementaarne aga võõras riigis teed neid asju alati esimeest korda kuidagi ehku peale ja läbi mõeldes nüüd tegin seda sujuvalt ning tundsin et suudan kohalikega samastuda.

Loomaed oli selline nagu ootaksid et loomaaed on. Seal on loomad. Väga positiivse mulje jättis aga see et kõikidel looomadel olid üli suured aedikud mis menutasid miniparke kus nad vabalt ringi liikusid ning osad aedikud  olid sellised kuhu ise  laksid siise ning loomad jooksid vabalt ringi. Rohkem jäi tunne nagu jalutaks suures pargis kus on mõni aed ja palju loomi. 

Loomulikult nägin ära seal  kiiwi, mis on phmts. nagu jalgadega karvane jalgpall. Eraldi tasub veel mainida et osadel linnu liikidel olid suured puurid (nagu mingi 50mx50m) kus sees oli oma dzungel kus nad vabalt ringi lendasid. Lisaks oli suur akvaarium  angerjatega kus sai neid limausse katsuda. Kuskil poole loomaia tiiru peal avastasin et telefoniga tehtud pildid olid kaotsi läinud kuna Android oli mingit pulli teinud. Mõned klõpsud ikka sain.