Teele asudes tundsin iga km lõuna poole sõites kuidas tühjast kohast tekkinud muserdus hajus. Olin jälle teel ning elevust täis. Kaardi pealt ei tundunud teekond erilist midagi kui läbimiseks kulus selleipoolest 7 h.
Õhtuks jõudsin hostelisse, mis ka seljakoti reisijatel aitab ka tööd teha. Hostel ise 2 korda suurem kui see kus Aucklandis olin. Tasuta on siin palju hüvesid, tasuta ratta ja surfilaua rent ning tasuta wifi. Pole ime et see võitnud mingi auhinna hostelite seas. Samas toa hind on sarnane Aucklandi kesklinna omale. Aga hetkel see ei sega mind, tundub olevat mõnus ning väärt seda raha.
Tauranga linn ise on suht tööstusliku välimusega, palju tehaseid, merekonteinerid igal pool, rekkad voorivad siia sinna.
Vaba ja ära kasutamise mõttes ronisin järgmine hommik kohe Mt. Maunganui mäe otsa.
YEHAAA!!!
Taurangast 20 min. sõidu kaugusel asub Te Puke, kus hunnik igasugu kiivi ladusid ja pakkimise kohti. Sinna nimelt 3 nädalat tagasi läks enamus rahvast kes hostelist lahkus ning kes senimmaani olid töötanud kuni siiber ja olid lahkumas paari päeva pärast aga hetkel oli neil just viimane vaba päev.
Sõbrad hostelist olid elanud phmts. trailer prakis, kus siis enamus inimesi olid majutatud vagunelamutesse või väikestesse hüttidesse. Kohale jõudsin just enne õhtusöögi algust, mille oli valmistanud üks prantsuse tüüp kes on imeosav kokanduskuntsis. Kõrvale õlut ning kaua ei läinud kui joomist kiirendavad mängud peale hakkavasid. Peale 3 nädalat kummalisi seiklusi ning viimastel päevadel tabanud nihu minekuid oli üliäge näha tuttavaid inimesi ning tunne oli nagu oleksid sõbrad olnud aastaid. Kui mõned üsna purjakil olid ning südant puistama hakkasid oli näiteks huvitav kuulda, mis mulje oli minust jäänud esimesed 2 nädalat hostelis. Paistab et ma olen raskesti loetav kuid enesekindel kellest pole võimalik aru saada mis sorti inimene ma olen. Aga paistab et jää lõpuks murdis see et ma olen viisakas ning panen detaile tähele. Tipphetkeks kui nii võib öelda oli see kui üks (tõenäoliselt) prostituut meie hütti sattus ja kõik algul arvasid et ta kellegi teise tuttav on, kuid asi kiskus imelikuks kui ta palus endast pilti teha, kiskus selle peale oma topi seljast ära ning võttis oma kotist meeletu rahapataka ning toppis selle omale suhu. See oli nii wtf moment et lihtsalt palusime tal lahkuda, aga see pool hambutu prost kes oli täis/pilves ei saanud selllest päris hästi aru. Lõpuks peale pikka vingerdamist ta siiski tegi minekut.
Jämm käis kuni varahommikuni kuni üks brittidest oma padja täis oskendas. Hea oli et läksin kontrollima enne kas üldse elus on kui ta ära vajunud oli. Täpselt sellinne pidu nagu noorena olid :D Õhtu oli ütlemata lõbus ning andis ka powerit ka edaspidiseks siin olemiseks kuigi hommik oli kolepaha peavalu. Aga see polnud midagi mida paar mac'is käiku ei raviks.
Comments
Post a Comment