Kui tulin tulema esimesest telkimiskohast kus ööbisin siis mu suur seiklus algas üsna madalalt, läksin tagasi hosteli kust olin eelmine õhtu lahkunud....
Et kaasa krabada akupank mille maha olin unustanud. Pikalt seal enam ei veninud ning asusin teele. Taaskord küll mitte väga kaugele Aucklandist, aga seekord olid teed vähemalt normaalsemad. Ehitusel töötades olin tuttavaks saanud ühe kanadalasega kes oli üsna pea NZ lahkumast kuid enne seda olime kokku leppinud käia ära kalal. Ta oli woofimas ühe pere juures ning ta oli saanud nõusoleku mind külla kutsuda sinna.
Jõudsin tiba varem kohale kui olin plaaninud ning alla maja juurde sõites avastasin et oma tagaveolise van'iga ei saa ma sealt üles.Viskasin ka tööriided selga ning paar tundi saagisime puid ning toestasime mandariini puid nendega, kõrvale pärast mõni õlu.
Kalale minekust suurt midagi välja ei tulnud kuna õhtu jõudis kähku kätte ning randa minnes avastasimme et tee mere äärde oli üle ujutatud.
Tagasi jõudes oli söök valmis ning minu jaoks oli see looomuliikult hea võimalus kõht korralikult täis süüa päris sooja toitu.
Pere kelle juures ta oli üsna omapärane kui nii võib öelda. Perepeaks oli sakslane nimega Andy kellel oli ainult üks käsi. Mingit sorti sünnidefekt ning vasak käsi küünarnukist edasi ei olnud kasvanud. Naine oli pärit ise aga Fijilt. Kuigi olin seal ainult ühe õhtu siis jäi kuidagi võõrastav mulje sellest paarist. Kui meest kohal ei olnud siis naine kirus teda kogu aeg seljataga ning flirtis sealsete woofijatega. Lisaks kanadalasele oli seal ka veel 2 sakslast woofimas. Andy ise oli üsna vaga iseloomuga ning temperamentne Fiji naaine õiendas temaga ka teiste kohal olles ning mingit erilist armastust sealt ei paistnud kuigi neil oli 3 last. Jäi mulje et suht lihtsa ja mitte väga haritud naine oli leidnud endale mehe kellel oli üks käsi aga piisavalt suur rahakott. Andy oma vaga iseloomuga oli majas kehtestanud korra, et kui keegi ropendab siis lisandub üles ärkamise ajale 5 minutit, arve pidamiseks oli selleks eraldi tahvel.Mõnel oli seal 8.55 ja mõnel 8.20 näiteks.
Peale sööki läks õhtu edasi kaardi mänguga ning õlle libistamisega. Mingil hetkel keeras üks sakslane kokku ühe suitsu ;). Tundub et igas seltskonna kihis suht popp siin see teema.
Hommikul kasutasin võimalust kõht täis süüa sest kohe pidin asuma teele kohta kus ise alustan woofimist. Hommiku tipphetkeks kujunes aga see, et kuna kanadalane magas sisse siis naine Fijilt krabas kaenlasse ühe kana aiast ning viskas selle otse ta voodisse kus see siis kaagutades ringi tatsas ja ropendava kanadalase üles ajas.
Asjad kokku ning jälle teele.
*Ehitusel kus töötasin siis tavapärane oli hüüda üksteisele "heey, aare youu woorking". Kuuna üldiset seal kiputi laisklema ikka.
Comments
Post a Comment