I see you are really happy to speak Estonian

Idee tulla NZ tekkis üsna randomilt. Ma ei ole näinud LOTR-i, ega olnud kursis NZ loodusimedega. Lihtsalt peale väikseid ümberkorraldusi vanas eluviisis oli lõpuks tekkinud võimalus minna maailma avastama. Austraalia tundus labane ja lihtne kuid ühel hetkel olinvalmis selleks peaaegu kui nägin endise kursaõe, kes üsna mitu aastat ringi reisind, postitust fb-s et checked in Auckland vms. Küsisin mis värk on ning selgus et kord aastas saab 100 inimest kandideerida viisale mille tähtaeg oli kuuaja pärast... ja siin ma siis olen, ilma plaanita, ilma tulevikuta, vaba ning õnnelik kuskil kolka küla raamatukogus.

Igatahes ta oli NZ olnud juba aasta ja 3 kuud ning nüüd oli aeg lahkuda. Enne seda oli plaan peatuda Aucklandis, väike tripp kuskil teha ning siis lennukile. Kui ma oma lego klotsid olin kokku pannud reedel ning hosteli jõudsin oli ta juba kohal. Enne trenni minekut jõudsime tunnikese lobiseda mille peale üks prantslane kes diivanil istus ütles "I see you are really happy to speak Estonian, you talk so fast". Pean tunnistama, et mõnes mõttes oli tal õigus, kuigi inglise keel ei ole raske, siis võrreldes kui kiiresti räägin inglk. ja Eesti keeles siis on päris suur vahe sees. Vb NZ ongi kõik rahulikumad sest enamus on tulnud kuskilt mujalt ning räägivad aeglaselt ning sedasi teibki mulje et kõik on siin rahulikumad kui kuskil mujal. Ja pealegi, kuna enamus hostelis olid prantslased siis ei olnud harv see kui ümberringi ainult prantsk. oli kuulda ning nüüd sain vabalt lobiseda ükskõik millest. 

Järgmine päev tegime tiiru ühes hiinlaste kaubandus keskuses, kus sain kiir kursuse mida tasub osta ning mida mitte. Sellinne info oli päris hea kuna enamus asju mis hiinlased müüvad on mingid kummalised ime asjad ning siis ei ole õrna aimugi mida sellega peale hakata. Eksperimendi mõttes ostsin mõned random asjad mille peal kirjas ainult  hiina keelne tekst. 

Järgmine päev oli varajane äratus. Plaan oli minna Rangitoto saarele, mis on vulkaanilise päritoluga saar Aucklandi lähedal, tekkinud u. 600 a. tagasi ning on kõige hilisem vulkaan tekkinud NZ-s. Kuna ilm oli veidi tuuline siis praam ei maabunud tavapärases sadamas Rangitoto all vaid Rangitoto ja Motutapa saare vahelises sadamas. Mis oli iseenesest hea kuna see andis võimaluse avastada mõlemat saart.
https://goo.gl/maps/5XuwTyJYpkH2

Saarele jõudes oli tunne nagu oleks jõudud jurassic parki. Sadamast avanes vaade vulkaanile saare keskel mida ümbritses tihe mets. Vulkaanini jõudmiseks tuli läbida kruusatee asustamata saarel. Kerge ümberpõike tegime laava tunnelitesse, mis emapilgul tundusid  väiksed koopad olevat, kuid tegelikult sisse minnes oli seal u. 30 m. maa alust käiku väljapääsuni. 

Vulkaani tipus avanes muidugi suurepärane vaade nagu oodatud kogu saarele ning ka Aucklandile. Kere kosutaiseks väike piknik ning tagasi mäest alla. Vulkaani otsas käidud tegime ka kerge sisse põike kõrvall saarele, mis vastupidiselt rangitoto saarele oli paljaks söödud lehmade poolt. Saarel lauiusid ainult munakujulised rohelised künkad lõputute lehmadega. Esmapilgul jäi mulje nagu oleks sattunud win xp desktopi backkgroundi.

Igal juhul oli tegu mõnusa  ettevõtmisega töönädala vahele ning eemale saada linna kärast. Lisandväärtuse sellel andis ka loomulikult see et üle pika aja sai vabalt Eesti keelt räägitud. Kuigi polnud kuraõde pea u. 7 v 8 aastat näinud ning ega ka ülikooli ajal väga ei suhelnud siis lihtsalt Eestlaseks olemine kaugel maal aitab lihtsalt leida ühise keele.