Wwoof

Taaskord olin teel  jälle. Suund oli põhja kus siis pidin ühe pere juures abiks olema 4 h. päevas ning vastutasuks siis söök ja katus pea kohal. Sõit kujunes taaskord oodatust pikemaks, u. 300 km kopikatega oli ligi 5 h. sõit. Igavuse hoidise eemale vähemalt ümberkaudne loodus, kuigi mida rohkem põhja poole sõita siis aina rohkem tundus, et enamus on üks künklik karjamaa. 

Kohale jõudes võttis mind vastu pereema, kes just oli lastele järgi kooli järgi minemas. Kutsus kohe kaasa ning tutvustas lähedal olevaid vaatamisväärsusi kuhu ma hiljem saaksin minna. Hiljem tutvustas oma maja ja maad, mis olenemata sellest et oli looduskaunis kohas künka otsas ning maja meenutas hubast rannamaja kuskil palmide vahel siis kogu hoov ja muu olemine oli üsna räbala välja nägemisega.

Samuti tundus tegemist olevat düsfunktsionaalse perega kuna hiljem õhtu oli kodu saabumas laste isa nagu naine teda nimetas, kellega ta koos elas aga koos ei olnud. Peale nende pisikeste detailide tundus olevat tore pere. Kuigi probleemid hakkasid järgmine päev.

Wwoofimine on sellise häguse msisuga tegevus, kus põhiliselt oled kuskil pere juures ja aitad neid igapäeva toimetustega. Kindlaid reegleid ei ole aga päevas u. 4 h tööd ning vastutasuks saad süüa ja elada seal. Üsna hea moodus reisides raha säästa ning tutvuda kohaliku eluga.

Hommikul oli naisel ja mehel erimeelused mida peaks tegema, kas maha võtma võsa või multsima ühe põõsa ära. Õigus jäi naisele lõpuks ning eesmärgiks sai põõsas maha võtta. Üsna pea hakkas aga sadama ning tööga ei saanud edasi minna. Tagatipuks teatas naine et kuna tal on külaline tulemas siis pean u. paariks tunniks ise omale tegevust leidma väljaspool maja ja tema maad. Tundus väga kummaline nõudmine ning mitte just väga külalislahke soovina. Kuna aga lähedal asus raamatukogu kus sain netti kasutada, mida too naine ei lubanud eriti kasutada kuna see tekitas talle peavalusid ning segas laste energiat 0_0

Raamatukogus sain veidike blogiga edasi minna ning pilte dropboxi üle laetud. Pärast tagasi minnes sai ka natuke võsa maha võetud ja lõke tehtud kuigi tunne ei olnud päris õige selle koha suhtes. Samuti öeldi et pean lahkuma 2 päeva pärast, esialgse nädala asemel mis olime kokku leppinud meili teel, kuna nad ei olnud arvestanud et seekord on pikem nv ja tahavad kuskile ära minna.. Vaikselt mõtlesin et kuhu edasi siis.

Järgmine hommik suutsin sisse magada ning ärkasin alles pool 10 kui wifipeavalu naine mind üles ajas ja ma auto pidin eest ära liigutama tema autolt. Kuna aga ta ütles et tööpäev hakkab u. 9 v pool 10 siis suurt asja ei teinud sellest ajasin sisse oma söögi ja ütlesin et olen 5 minuti pärast valmis töö tegema. Nähvas kuidagi vastu, et nemad juba alustasid töö tegemisega. Leidsin et ei ole aega mul tegeleda mingite imelikega ning kui ta majast väljas oli lülitasin wifi sisse et järgmist siht punkti otsida. Mõni aeg hiljem tuli ta mu juurde jutuga, stiilis et mis makogu aeg magan sisse, miks mul internetti vaja, miks ma nende pesumasinat kasutasin ning lõhun nende asju (olin hostelis pestud kimono pannud riidepuu otsa kus oli hunnik muid asju olnud ning see oli alla kukkunud). Tema vigisemine tegi mulle rohkem nalja kui häda ta oma asjadega oli ning süüdistas selles teisi, ütlesin et pakin asjad ja teen minekut.

Weird nowifi lady house