Day one

Aasta vahetus oli tiksumas lähemale ning mingeid plaane ei olnud veel teinud. Chch on väga aeglane linn, siin suurt ei toimu ja ega aasta vaetusest ei olnud midagi oodata samuti. Detsember ja Jaanuari algus on meeletult aeglased ajad siin uus meremaal kus enamus inimesi on puhusel. Täpselt nagu põhikoolis et jõuludest alaates said 2 nädalat vabaks. Siin on terve riik sellinne. Mul siiski õnnestus mõned päevad tööl käia aga peale aastavahetust oli järgmine tööpäev alles 4 jaanuar ning 31 dets. oli laup. Seega hunnik vabu päevi millega võiks midagi peale hakata. 

Vaikselt oli õhku kerkinud plaan minna Nelsoni kus mõned tuttavad juba ees pesitsesid. Kuna kindlat plaani ei olnud ning kindlate minejate nimekiri oli ka lahtine siis oli ka kell 31 dets. hommiku kell 8 veel lahtine, mis saab.  

Ed tuli oma autole järgi mis siia eelmisest õhtust oli jäänud ning kui küsimuse peale kas liitun tripiga Nelsoni tundisn end laisalt ning ütlesin et naah jäään chch logelema.
Kuigi ei olnud mingit viitsimist ega motivatsiooni kuskile minna siis pidin tõdema et ainukesed asjad mida kahetsetakse on need mida sa ei teinud ning ega ma ei tulnud uus meremaale aasta vahetuse programmi telekast vaatama.
Kui mu kõne peale vastati et nad pole linnast lahkunud siis oli 15 min aega pakkida unise peaga.
Sõit ise kestis üle 5 tunni aga NZ plus on see et on väga vähe kohti kus maanteel sõites aknast välja vaadates hakkab igav nii et win win.

Nelsonis pidi meil teoreetiliselt olema võimalik ööbida telgis hostelis kus ühed tuttavad olid. See osutus aga üle bookituks. Vabu kohti ei olnud kusagil sest samal ajal oli toimus Nelsoni kõrval mingit sorti techno festival.
Järgi jäi meil leida vaba kohy Nelsoni kesklinnas freedom camping parkimisplatsil. Üldjuhul on NZ autos magamine ja suvalises kohas ööbimine keelatud nii et üsna hämmastav et just autos ööbimiseks mõeldud platse oli Nesoni kesklinnas kaks tükki.
Kuna meid oli 3 siis sõbrad hostelist laenasid meile paariks ööks oma van'i mille parkisime parklasse et kõigil oleks magamise ase.

Õhtu lükkasime käima hostelis loomulikult. Hostel tundus rohkem olevat korralik vaba ajaveetmise koht oma basseini, sauna+tünnisauna, pinksi laua, vana bussiga mis muudetud kinoks, palmide ning võrkpalli väljakuga. Paradiso, kui magedalt ka ei kõla oli sellegi poolest nagu rusikas silma auku koha nimeks.
Vana aasta õhtul pidavat seal olema üle 130 inimese. Kui õhtu käima läks oli meeleolu üsna vinge. 

Hiljem läks kogu see mass linna, mis ei ole teab mis suur koht. Peatänav oli inimesi täis ning street party oli täies hoos.
Mingi hetk saabus uus aasta mille puhul lasti õhku u.5 raketti. NZ paistab olevat üsna äpu igas osas ilutulestikuga. Nagu guy fawkes päeval mis oleks pidanud hull paugutamine olema, tundus olevat kuidagi half assed.  

Õhtu ägedam osa muidugi läks edasi.

Parklas autos magada sain vist kuskil 3 tundi, mis kindlasti hommikul ärgates ei tundunud piisav olevat. Samuti oli ilm pool vihmane ning demotiveeriv. Parklas olid ka paari dollari eest avalikud dushi ruumid kuid avastasime et paari lisa dollari eest saab ujulasse.
Peale mullivannis ligunemist, basseinis paari otsa ujumist ning kuuma dushi oli eluvaim tagasi. Hommiku kella 10-ks olin juba olnud tegusam 1. jaanuaril kui kõikidel eelmistel jaanuaritel kokku.
Peale suplust olid taevast kõik pilved kadunud ning väljas 30 kraadi. Täpselt õige ilm Nelsoni kaunimasse randa minemiseks. Kus oli ka avatud pühapäevane laat kuhu peale jäätise libistamist palmide kõrval suundusime. Demokraatliku otsuse tulemusena sai seal Maggie omale henna tattoo vuntsid.
Enamus päevast mööduski rannas kohalikega võrkpalli ja ragbit mängides ning ookeanis supeldes.

Õhtul suundusime lühikesele hike'le uus meremaa geoloogilisse keskpunkti, mis sobivalt oli mäe otsas. Ilm oli palav, õlu polnud piisavalt külm ja nii järsku olimegi juba oli tavalisest hike-st saanud "no pants hike".

Igati tegusa ja korda läinud aasta lõpetasime ning uue alguse lõpetasime ühise söömaga hostelis.

Üle pika aja ei ole olnud nõnda tegusat ja chilli päeva.

;)