Peale teist nädalat oma uues mägi villas elamist asjad tiksuvad aina rohkem oma kohapeale. Igapäeva elu koos inimestega kellega suhtlen meenutab aina vähem ekspati elu. Pole palju imestada, viimased pool aastat olen sellest aina rohkem võõrandunud. Uues kohas naudin igat hetke mis siin veedan, päikese tõusu/loojangut, tõusu mõõna vaheldumist, päikese paistet terassil või blogi kribamist köögis. Viimasega olen mõttes palju vaeva näinud ning üritanud mõelda välja struktuuri mis oleks "more relevant" hetke eluviisi kajastamiseks. Aega kirjutamiseks väga palju ei ole ning samas ega ma ei viitsiks ka kirjutada sellest mis poest ostsin kuid teisest küljest olen ma ka liiga lohe et kajastada mõnda päeva kajalist seika NZ elu olust, mis oleks aktuaalne. Kuidagi peaks siiski peegeldama elu olu ning üritama Eesti keelt mitte unustada, vähemalt kirjapildiski.
Lahendus selleks on pildi seeriad ilma kontekstita.
Ok ok. Konteksti ei ole vaja leiutada. Mu praegune kodukant.
Nagu selgus on töö juures iga kuu viimase nädala lõpus safety meeting, mis NZ-s paistab olevat riiklik nõue vms. neid tehakse igal pool iga aeg. See safety meeting aga tähendas seda, et tööpäev lõpetati varem. Saadi kokku ühes väiksemas laohoones, mis oli ümber kujundatud osaliselt kontoriks ning grilliti ja libistati õlut. Vahepeal loomulikult tuli allkiri paberile et oled safety meetingul osalenud ja nüüd igati safe.
Kuigi see oli hea vaheldus ei olnud see õhtu põhi event. Mu naabruses elav Kiiwi sõber oli õhtuks organiseerinu korea stiilis BBQ. See kujutas endast seda, et oli erinev valik aasia päraselt maitsestatud liha ja juurvilju, mis siis jooksvalt laua peal olevale mini gaasi grillile visati.
Grill, chill ja õhtu venis pikemaks kui olin plaaninud aga vaba laup. kuulus ära.
Tundus algul et see nv oleks piisavalt aega pudi padi asju ajada ning kokku panna sisukas reisi plaan viimasteks kuudeks aga selle asemel sai tehtud mini tripp Mt. Thomas'e otsa. Mägi on ise kuskil tunni sõidu kaugusel Chch-st. Kõrgust kilomeeter ning paarkõmmend meetrit midagi. Tippu on võimalik minna mitut erinevat rada pidi. Meie valikuks osutus kõige lühem rada. Vb oleks pidanud valima pikema raja kuna 1.5 h. jooksul enamus ajast 30-45 kraadise nurga all mäest üles minna ei olnud nii lihtne kui algul tundus. Koos piknikuga kokku u. 5 matk. Tagasi teel tuli teemaks, et kuidas kurat mägikitsed suudavad oma sõrgadega mäest üles alla kepselda, samal ajal kui me mäest alla tulles tihti peale koperdasime kivide otsas ja mägikitsede silmis endale häbi tegime.
Personaalse, isikliku või hingelise milestone juurde saab linnukese teha kus on kirjas - "ei ole enam turist, hoopis nagu kohalik ning omaks võetud". Olgu selleks töökaaslased kelle mingid mingid gängsta handshaked selgeks saadud või kiiwi sõpruskonnaga weekend getaway'le minek.
Comments
Post a Comment