From worlds end to kingdom of gods

Iseenesest olen põhi turistikad siin ära näinud juba ning liikunud kiiremini kui arvasin. Invecargill mis väidetavalt Mick Jageri sõnul 70 ndatel oli Arse hole of the world pole suurt teab mis asi vaadata. See on üsna maha jäetud ja kuiv koht. Kõlbas ainult varustuse täiendamiseks ning asusin Monkey Island poole teel. Peale Invecargill ei näinud kedagi enam kuskil. Ainult paari autot. Terve linn oli juba peaaegu maha jäetud ja kõik peale seda tundus olevat kui kummitus linna ääre ala. Ilm oli ka vastav ning tundus et sõidan kuskil maailma lõppu. Tee ääres kauguses kõrguseid mäed peaaegu üleni jalamini kaetud uduga. Kuigi see pole parim mis nz pakkuda oli see siiski lummav. 
Telkimise platsil juba ennast rutiini järgi ulesse seadnud kui sain tuttavaks saksa paariga kes väga sõbralikult oma toitu jagasid ning mina vastutasuks leidsin koti põhjast hunniku küpsiseid.  
Päeva saabudes ilm muutus aina lubavanaks ning võtsin suuna Milford Soundi, mis väidetavalt on 8 maailma ime. Tee pealt korjasin ühe karvase hääletaja peale kes nagu selgus oli samas suunas teel. Töötas Milford Soundis kruiisi laeva peal viimseid 6 kuud. Sain kasuliku info laevade graafiku ning hindade kohta. Polnud seda varem uurinud ega midagi broneerinud kuna mu graafik oli muutuv ning kuna see on koht kus 200 päeva aastas sajab ei oleks planeerimini aidanud.
Aga etskae kui tunnelist välja teisele poole jõudsin siis teisel pool mäge oli 110% ilus päikeseline ilm. Ja see vaade seal, hea et hambad suust välja ei kukkunud ahhetades. Naljakal kombel see 8 maailma ime in sõna otseses mõttes nz kõige viimases otsas kuhu tee viib ja kui jõuad sinna jumalate maale ilusa ilmaga oled õnnega loos. Jõudsin viimase kruiisi peale 10 min enne selle väljumist. Väga turistikas aga kunas ma ikka seal tagasi olen, eriti 1/3 võimalus et saabud enam vähem mitte vihmasel ilmal, rääkimata lõõsskavast päikesest. Pea 2 tundi sai fjordide vahel loksuda. Ma ei tea mis ma annaks et kuskil sinna mäe otsa oma onn ehitada ning viskit klaasist rüübata vaatega oru peale. 
Olin suht viimane kes sealt lahkus kuna tahtsin nautida seda nii palju kui võimalik. Teel tagasi nägin sildiga tüüpi, mõtlesin et hääletaja aga hoopis aku tühi. Anyway sai siis üks paarike hädast välja aidatud oma maamehe skillidega. 

Uues telkimise kohas enne kui pimedaks läks sõin kõhu täis ning leidsin et siuke päikese järgi elamine on päris äge. Kui läheb pimedaks. Ronid oma auto voodisse. Pole levi ega midagi. Loed, v teed päeva kokku võtte ning magama. Saad rahulikult 12 H magada, et järgmine päev Adventure käima lükata. Väga kaif. 


Doom

Worlds end


On the road to Milford


Can you see the kingdom





Paat sõitis koske sisse



Dude.. where am I?





Comments