Praam väljus 8 hommikul. Vara üles, söök sisse ja praamile, no problemos? Ha nope, kui auto käima panin hommikul, hakkas mingi igisev veider hääl peale, kestis u. 10 sekundit kuni järsku käis plaks, hääl kadunud kuid aku tuli armatuuril põles, roolivõim kadunud... jipikajee geneka rihm oli otsad andud.
Faktid
Poole tunni pärast oli vaja sadamas olla
Aku enam ei laadinud ning auto töötas ainult aku pealt
Auto peab oma jõududega praami peale saama muidu jääb maha
Kui praamist maha jääda siis on praamipilet maha visatud (ropult kallis), oleks vaja auto kuidagi saada lähimasse garaazi (mitte odav), parandada auto kuskil olematus linnas veidras garaazis (kindlasti kallis), osta uus pilet praamile (endiselt kallis).
Rohkemalt pole vaja väga põhjendada, et tegemist oli üsna stressi rohke poole tunniga praami järjekorras. Kõik mis vähegi elektrit autos võis tarbida lülitasin välja sh. ka klaasi puhuri mis sest et klaasid olid udused ja märjad ning praamile pidin pea aknast väljas sõitma. Iga tobe viivitus ees seisva auto poolt järjekorras tundus igavikuna kuid siiski jõudsin praamile. Edasine tundus juba pohkens, praamilt ikka allla mu auto lükatakse ja kuidagi kuskile ikka veeren.
Et mitte teiste taga venida aitasid praamimehed mul auto lükata nurka teiste eest ära ning kui kõik olid praamilt maas lükkasid nad praami teiselt korruselt teele. Alla veeredes keerasin süüdet, yess, läks käima ning suht otse joones panin teele garaazi poole mis praamil olin välja otsinud. Et mitte ummikus venida, võisid kinnitamata andmetel olla mõned foorituled roosad.
Õnneks jõudsin garaazi, kuid hind mis remondi peale läks ei olnud eriline õnnevärk. Kalliks tegi värgi asjaolu et rullikud või mis iganes need jubinad on mille peale geneka rihm jookseb olid ka kuskile ajama pannud ning oli vaja uued tellida.
Bye bye South Island
Hello North Island
Welly
Pidin päeva ja öö veetma Wellingtonis kuna auto sai korda alles järgmiseks hommikuks. Aga samas oli päris fun ühes kummalise hosteli katusel õlut juua.
Väga levika hõnguline burgsi koht
Cape Palliser
Järgmine peatuus peale Wellyt. Tegu on põhja saare kõige kagu poolsem punktiga.
Mingid kivist jubinad
Natuke oli äge
Mingi traktorite surnuaed..?
Kuu tõus
Mi casa es su casa
No hipi, honestly...
Castlepoint
Järgmine tuletorn
Kui kaugele lendavad oliivi seemned
Napier
Vihma sadas, järelikult akvaariumi päev
Taupo
Saab ka nii
Taupos on kuumavee allikad pargis. Istud ja liguned seal.
Kuumavee kosk
Hommik
No hobo, classy as fcuk
4way Titanic
Maoori kalju joonised Taupo järvel
Late night snacks after free wine (and some beer)
Napier 2
NZ-s ei oska nad teid ehitada. Pole head otseteed. Peab ringiga tagasi sõitma. Muidugi põhjuseks võib ka olla et mägi on vahepeale ees. Samas ei olnud viga kuna Napier on kuulus oma art deco ahidektuuuri poolest ning eelmine kord vihma sadas siis sobis ka sedasi.
Gisbourne
On tuntud paari asja poolest.
Seal maabus James Cook esimest korda NZ-s
Maailma pikim Rock Water slide
Paar ägedat koske
Ja endine kirik mis nüüd on hostel. Väga omat moodi
East Cape
Selle augu lähedal maabus James cook kuskil. Emotsioon = "exited"
Pikim kai NZ-s
Romantika
East cape peaks olem koht kus näeb esimest päikese tõusu.. close enough I guess
Coromandel
Castle Rock
Karangahake
Vaate väärtus mägede tippudest väheneb oluliselt kui on pilvine ning sajab.
Ainuke ilma vihma pilveta pilt
Hamilton
Jäi sümboolseks vahepeatuseks kus sai veidi ennast laadida. Öö veeta veidi veidras indialaste omatud hostelis, linnas ringi käidud ning õhtu lõpetades burritosid nosided vaadates mingit vilmi. Vaheduseks päris hea tunne, selle asemel et vihmaga telki üles seada.
Hommikul oli varajane äratus et bussijaama jõuda ning peale seda edasi teele asuda.
Jõudsin täpselt plaanitult mõõna ajaks kohale et kolme kivi vaadata. Mis sest et tegelikult sooja dushi all sai eelmine õhtu ligunetud ja vajadust ennast pesta justkui ei olnud siis üheks rekreastiooniliseks supluseks oli ikka aega. Ma arvan et nunnadele ikka meeldis, tundusid veidi tuimad olevat.
Hommikud kisuvad kohati jahedaks
Mt Taranaki & epilogue
Oli mu viimaseks sihtpunktiks põhja saare keskringil. Kuidagi väga sobivalt. Mäed on siin ägedad ning miks mitte viimane peatus teha mäe juures. Muidugi oli alanud talve hooaeg ning tippu oleks saanud ainult minna eri varustusega. Mõtlesin katsetada ja vaadata kui kaugele saab minna enne kui torm, tuisk ja külmus mind maha niidab aga õhtul mäe teise külje juurde jõudes ja napilt lumepiirini jõudes osutus juba raskeks liikumine isegi seal.
Veidi kummaline oli muidugi lund üle pika aja näha, peaks ütlema lausa et hea meel oli. Ilmselt olin sellest puudust tundnud ilma et et ise oleks aru saanud. Represseritud emotsioonid, eh, midagi peab ikka eestlaslikku alles ka jääma.
Viimase lubatud piirini jõudes tuli ei kuskilt järsku pilv üle mäe ning olukord muutus väga tormiseks hetkega. Paari minutiga asendus sinine taevas ja tuule vaikne ilm paksu udu ning tugeva tuulega. Kui sildid ütlevad et ilm võib mägedes olla muutlik siis see ei ole naljaasi.
Suund oli peale Taranaki tagasi Wellingtoni suunas. Mõned peatused tegin tee kõrval kuid enam väga nagu ei tõmmanud mingid pudi padi asjad. NZ oli ametlikult tehtud ning mõtted juba mõnda aega austraalia suunas olnud. Peale Chch on olnud tegusad viimased 2.5 kuud. Viimased 2 nädalat põhja saarel olid rohkem linnukeste maha kriipsutamine. Käidud sai paljudes kohtades, kuigi üsna kiiresti sai kõik läbitud, samas pikemalt ei oleks raatsinud ka. Sellised 2 nädalat hipisust, jõgedes nõusid pestud ning telgis elatud.
Võiks rohkem kirjutada tehtud ja nähtud asjadest aga blogi üleval pidamine võtab sama paalju aega kui tegevused millest kirjutan ning on üsna manjana tunne. Oluline on jäädvustatud.
Hetkel Wellingtonis viimased 2 nädalat. Teen aega parejaks ning valmistun järgmiseks riigiks.
Comments
Post a Comment