Ready, steady.....OZ GO!

Nz-t lahkumine möödus erilise kulminatsioonideta. Hommiku kl 3 asusin jala lennujaama poole teele ning jõudsin sinna kohale isegi enne kui see üldse avati. Kuidagi mõnus tunne oli tühjadel tänavatel mäest alla lennujaama poole kõndida ning linna tulesid vaadata. Hirmsasti oleks tahtnud selle foto peale saada. Iseenesest nii tühine ning mitte midagi ütlev pilt oleks see olnud kuid sellegi poolest minu jaoks oluline moment, lahkuda riigist kus veidi üle aasta oldud.

Aa, üks cunt seik oli. Lennujaamas selgus et pean pagasi eest lisa maksma kuna mingi debiilse odavlennu booking saidi kaudu bookides ei olnud pagasit kaasas arvestatud. Kuigi tegu ei olnud väikse summaga, ei viitsinud kuidagi muretseda selle pärast, raha on raha..

Üritasin lennukis magada kuna imeliku lahkumise aja tõttu ei olnud tegelikult üldse maganud ja olemine oli üsna kurnatud. Samas olen vist selles faasis kui olen oma lendamise hirmust üle saanud. Idee lendamisest seni ei meeldi aga samas on see tegevus muutunud üsna sarnaseks bussiga sõitmisega.

Peale 4 tunnist vegeteerimist lennukis jõudsin lõpuks Brisbane. Oodatud lõõskava päikese ja kuumuse asemel oli seal üsna tavaline ilm, ei olnud palav ega külm. Kui oma kodinad olin kokku korjanud istusin pingile lennujaamas maha ja mõtlesin mis edasi. Erinevalt aasta varem Aucklandi minnes kus olin majutuse omale pea kaheks nädalaks ette planeerinud siis seekord ma ei olnud mitte midagi ette vaadanud. Lihtsalt käed taskus uude riiki saabunud.
Samas teadsin, et üks sõps oli just Sydney-st saabumas lennukiga Brisbane ja otsustasin ta ära oodata ja uurida mis plaanid tal on. Selgus siis tal ja ta paaril sõbral oli plaan teha mõne päevane roadtrip kuskile hipi külla aga kuna tulin siia konkreetse plaaniga tööd leida ja järgmised päevad lubas vihma ja tormi siis tundus igati mõistlik mitte veeta 4 päeva 3 tsikiga ühes autos.

Vähemalt lennujaamast sain autoga otse hosteli ette. Nõmedast väsimusest ja magamatusest hoolimata leidsin et võiks asjalik olla ja hakata asju ajama, Cv ette valmistada, leida töö, kohalik tax number hankida jne. Aga enne seda, tuli kindlasti ennast pubi rallile registreerida, mis hostel orgunnis. Lubati 5 dollari eest 3 jooki ja pitsat, see parem diil kui kuskilt mujalt saaks, isegi odavaim pitsa siin on 5 daala. Win win.. noh kuigi.. kuigi Oz tulemisega oli plaan alkoholile mõneks ajaks head aega öelda. Viimased kaks nädalat Wellingtonis tiksusin nagunii viiski klaasiga õhtuti. Üldiselt oli mu alkoholi tarbimine oli oluliselt vähenenud kogu selle aasta jooksul aga viimaseks nädalaks tundus olevat kuidagi lubatud see.

Kuulasin mussi, tegin aega parajaks pubirallliks ning panin kokku tegevus nimekirja kui järksu astub ligi üks tüdruk.

"Hey,.. hey there!"

Pauses music "...?"

"You look so angry! ...you must be finnish..?"

Laughing "Haha, not quite but pretty close. I from Estonia"

"Ahha ma teadsin seda! Ma ka!"

Tundus väga absurd naljakas see moment aga no mis ikka. NZ olid Eestlsed haruldasemad kui kuu varjutus ja OZ-is polnud 8 tundigi riigis olnud kui juba kaasmaalast kohtasin. Tegelikult isegi kahte kuna hostelis oli veel üks eesti tüüp ka.
Iseenesest OZ tulles oli mul kindel plaan eestlasi vältida. Olen üsna harjunud inglis keelega ning see lisab veidi võlu võõra koha avastamisel. Samas ei saa eitada, vahelduseks eesti keeles lobiseda ja ringi hängida on päris mõnus.

Nii palju minu alkoholi piiramisest siis, pubiralli hilisööni uute sõpradega.

Ja minu raudpolt igav plaan, et esimese asjana otsin töö läks kuidagi üldiselt lohisema Brisbanes. Mitte et ma munad pihus oleks istunud, sai ikka CV valmis ja veidi uurimus tööd tehtud kohaliku elu kohta aga enamus ajast möödus kuidagi niisama hängides hosteli inimestega. Brisbanes ntks. on osa ühistranspordist tasuta, paar bussiliini ning ka üks praam mis linna ühest otsast teise loksub mööda jõge. Loomulikult tuli võimalust kasutada kui rahvas hostelist läks linna uudistama.
Ja kuidagi sellises taktis möödusid ka ülejäänud päevad, linnas, pargis ja muuseumis jämmides. Muuseum oli äge kuna seal oli hetkel just tehnoloogia näitus koos VR seadmetega. Pole väga lugu pidanud nendest aga kui olid järsku VR maailmas kuskil merepõhjas, tekkis mõte et kui kunagi suureks kasvan siis ehk peaks selle ka endale hankima kasvõi pulli pärast. Sama käis ka xbox kinect kohta. Tundub olevat suht loll seade aga nalja saab sellega ikka.

Naljakas fakt selle nädala kohta oli see et ma peaaegu ei ostud kordagi süüa kuna kogu aeg sai igalt poolt tasuta süüa. Hostelis oli palju tasuta toiduga seotud üritusi, alates tasuta hommikusöögist, pubiralli, tasuta pasta kuni reede õhtuse BBQ-ni. Lisaks on OZ-is Hunger Jack nimeline burgsi kett, kus hetkel käimas kampaania, kus online vastates mingitele küsimustele netis saad tasuta burgeri. Lisaks saad alla laadida äpi kus korra päevas saab random toote hunger jackist kas tasuta või poole hinnaga.

Veidi kahju oli et enne Brisbane tulekut olin juba lennu Sydney broneerinud, kuna mulle üsna meeldis seal. Kõik kuidagi oli paika loksunud sinna saabudes isegi ilma üritamata.

Sydneys peale veidi random ringi tuiamist jõudsin ühte üsna nadi olemisega hosteli, kus kööginõud peab isegi rentima sest muidu varaastatakse need ära. Kogu see Kings Cross kant kus hostl asub, on väga dodgy, prostituudid, kodutud ja narkomaanid igal pool. Aga samas lisab veidi põnevust. Ühel hilisel õhtul hosteli tagasi kõndides sain kaks komplimenti oma habeme pihta ning isegi ühe kallistuse mingilt tüübilt. Ning lahutasin ära ühe ennast lampi joonud tüübi kes ühe kodutuga tüli üritas norida tänaval.
Sydneys ka mõnda aega elanud üks sõps keda NZ-s kohtasin. Hea võimalus kokku saada ning linna veidi uudistada. Sai ära nähtud kuulus ooperimaja. Sellel hetkel kui linna saabusin oli veel viimast õhtut käimas tulede festival, mille raames projektoritega igale poole igasugu värvilise kujundeid lastakse, sh. ka ooperimajale. Kuigi see kolmnurkne maja on veidi ülehinnatud aga kuidagi oli kuidagi isemoodi vahva lõpuks seal olla. Ei tea kui vana olin, ei mäletagi kas isegi koolis käisin aga kuskil mälus sopis on pilt ooperi majast mis kuskil raamatus nägin. See oli teine asi peale kängurute mis Austraalia kohta kunagi õppisin. Siis tundus see nii kauge ja huvitav ning nüüd seisin ise ooperimaja trepil. Ei meenuks et ühegi teise asjaga senimaani reisides oleks olnud sellist ära tundmise rõõmu.

Üldisel äge on olla jälle uues riigis olla. Kuigi eks töö leidmine saab olema igavene nussberdamine siis see väga ei häiri hetkel. Senimaani on kõik asjad laabunud väga sujuvalt ning eks näis is edasi saab. Mingi hetk peaks ka Melbourne üle vaatama. Austraalia on oluliselt massiivsem kui oskasin arvata. Juba Sydney populatsioon on 5 miljonit. Käisin üks päev CV-sid jagamas. Ja selleks et kuskile linna välis äärele lähemale jõuda kulus 1.5 h. Täiega on hakanud meeldima metroo süsteem siin. Mugav ja kiire suurte vahemaade läbimiseks. Austraalia tundub ka innovatiivsem kui NZ kui nii võib öelda. Paljud asjad saab siin online ilusti ära taotleda, kuigi lõpuks avalduste kinnitamiseks peab need välja printima, politsei jaoskonnas ära kinnitama (või ntks. hambaarsti juure.. wtf!?) sisse skännima ning ära saatma, aga noh ikka parem kui kuskil 5 asutuse vahel joosta. Samas veidi närvilisem on see suurlinna elu.

Theme song:
Mr Johnson-Jan