Well well Welly

Wellington, NZ pealinn mis veidral kombel on suuruselt kolmas linn siin ning ühtlasi viimanee peatuspunkt. Wellyl on teatav hubane atmosfäär mis on siuke mõnus, väike aga äge. Kuigima pole seda kohta niipalju avastanud kui plaanis oli. 

Esialgne mõte oli platseeruda hostelis, juua õlut ning võtta kokku siinne aasta. Paar ööd veetsin Airbnb-s kuna hinna mõttes oli sama mis hostel ning kui hostiga sina peale saad on võimalik tihtipeale soodukat küsida. Päris mõnus oli jälle üle pika aja oma voodit ja oma tuba omada. Siuke mõnus mõtteline recharge option mida kasutasin. Enne aga kui hosteli jõudsin ohtasin Capoeiras ühte vanameest kes töötab "Tapu Te Ranga Trust"-is. Ehk siis põhiliselt maoori community centre. Pakkus mulle võimalust woofida siin. Paar tundi päevas kas nõusid pesta või aias tööd teha. Üldjuhul seda tööd oli isegi vähem kui riiete vahetamise  peale ressursi kulus. Kuna neile ka annetatakse sageli toitu hunnikutes siis sellepealt sain ka kokku hoida. Igati win win diil. 

See koht siin on üsna omapärane. Maooride poolt ehitatud tänu annetustele. Päris suur ning äge kompleks on, kuigi veidi väsinud ja ajale jalgu jäänud. Aegajalt tulevad siia mõned grupid kes teevad oma asju, nagu laste laagrid, konverentsid vms. Paljud sellel põhjusel kuna see on üks odavamaid kohti. Ütleks et siin on sellise lapsepõlve trenni laagri vibe veidi. 

Minu host, kui nii saab tema kohta öelda, keda olenn siin aegajalt aidanud on vanemm mees kes ise pärit ameerikast ning reisinud ümber maakera 10 aasta jooksul, kuni lõpuks NZ pidama jäi. Ma ei osanud seda temast kuidagi oodata aga see fakt muutis ta kordades huvitavamaks ning oli huvitav kuulata lugusid ümber maailma. Üldjuhul reisisellid  keda kohtan, on oluliselt nooremad minust kuid nüüd nägin ka teistpoolt. Eks inimmesi ole igasuguseid ja kuhu  välja jõutakse on erimoodi aga vähemalt sain uut mõtteainet. 

Ja mõtlemisega koos hommikuse kohvi ning õhtuse viskiga olen siin viimased 2 nädalat tegelenud. Olen tagasi vaadanud ning üritanud mõtestada oma tehtud ja kogetut sõnadesse, ühe nö. aastalõpu postituse jaoks. Samal ajal olen üle käinud kogu oma pildi ja video materjali ning kokku monteerinud üheks vilmiks. Nagu ka see blogi olen seda kõike teinud eelkõige enda jaoks, kuigi see võtab palju aega ja pühendumist siis leian et see aitab mul endal paremini mõista oma teekonda. Video kukkus päris hea välja kuigi windows movie maker tehniliste viperduste ning massiivse algmaterjali läbi töötamise tõttu jäid sisse mõned apsakad ning mul ei olnud väga palju võimalik eksperimenteerida erinevaid võimalusi. Mis selle juures mulle meeldib et kuigi mul üsna kopp ees selle kallal töötamisest toob see mulle endiselt naeratuse näole. Ja siis capoeira ning Bjj ka Wellingtonis ja muud ei olegi teinud maailma ühe elatavama linna kandidaate hulgas olevas linnas.
Ah jah autot myynyd mis algul ei tundunud kuidagi üldse minevat. Panin kuulutused üles igasse backpackerit fb gruppidesse ja notice boardidele hostelites aga nagu keegi isegi ei helistanud. Lõpuks panin üles trademe oksjonile algihinnaga 200 et äkki keegi ikka ostab. lõpphind kasvas lõpuks 1220 NZD peale.

Kuigi ma väga social ei ole olnud ning mingeid suuri plaane ei olnud viimasteks õhtuteks sattus kuidagi nii et sain tuttavaks peruulastega kellega siis linnapeale sai mindud. Vähemalt punkt ametlikult pandud. Edasi oli vaja ainult pakkida.

Viimasel õhtul sõitsin trolliga oma Airbnb hosti juurde kes oli söögi valmis teinud ja ulatas õlle ka kohe mulle näppu. Yes, tehtud, pole muud kui edasi minna.