The Good, The Bad and The Lazy

Kus ma olingi omadega.. ahja, viimati kuskil Sydney dream life juures. Või noh Oz dream life ütleks. Peaaegu juba kuu siin märkamatult möödunud ja otseselt nagu ei olegi midagi saavutanud. Samas nagu eelminses postituses mainisin on kõik kuidagi lihtsalt sujunud. Pidevalt sellinne kergelt mugavustoonist väljas olemine ja liikumises omadega erinevate linnade vahel. Sydney viimane pool nädalat läks vaikses turisti ja linna avastamise meeleolus. Kuna aga tööd seal ei leidnud ning plaan oli alati Melbourne tulla siis ka jõudsin. Paljud öelnud et Melbourne on mõnus linn ning pean selles osas nõustuma, siin on selline rahulikum kultuurilisem vibe kui Sydneys, mis kuidagi väga närviline oma olemuselt. Mõnikord lihtsalt on nii et linn kui tervik sellisena lihtsalt meeldib. Ja Melbournes oli ka üks sõber juba mõnda aega olnud kelle diivanil sain crashida. Perfect reconnectimiseks ja öko reziimil reisimiseks. Nagu ta ise alati ütleb "no Stress", kõik sujus taaskord ilusti. Lihtalt liiga hästi läinud.

Jube tahtmine oli Melbourne jääda, mis tähendas et oleks kindlasti siin vaja olnud töö leida. Sightseeingu asemel veetsin mitu head aega raamatukogus googeldades, CV-sid saates ning ettevõtetele helistades. Polnud eriline üllatus, et ega see vedu ei võtnud ja hõbekandikul keegi midagi ette ei viska. Ja see aeg millal tööd ei otsinud kulus õlle libistamisele, kuna mu sõber oli tüdinenud töötamisest seega aega jämmimiseks oli.
Korteri omanik oli ka samuti üli chill tüüp keda üldse ei häirinud et diivanil elan. Samas pidevalt oli sellinne mitte progresseerumise tunne mis oli sellise halva maiguga.

Töö otsimisel parendab alati shansse see kui kohale lähed ja CV annad otse näppu. Aga kuna linn liiga suur tundus kuidagi mõttetu ringi sõita ja uksele koputada kuna kõikide kohtade läbi käimine võtaks reaalselt nädala. Peale CV-de saatmist helistasin ka veel üle ettevõtted ning sain igalt poolt eitavad vastused. Kuigi paar tundi hiljem sain kõne ning pakuti tööd. Tundus et õnn on minuga. Telefonis jäi veidi segaseks mida tegema hakkan siis läksin kohale ja mõtlesin et fukit eks siis selgub mis värk on. Värk oli selles et pipe lagging asemel pidin seinte soojustust paigaldama. Lihtne töö aga pärast sügeled üle keha ning maksti peaaegu miinimum palka. Seega järgmine päev tegin ainuõige otsuse ning kui äratus helises siis ride panemise asemel saatsin sõnumi bossile et thanks but no thanks ja keerasin uuesti magama. Ärkasin lõunal üles ning mängisin playstationi, mida ma lisaks muule laisklemisele üsna pallju teinud siin. Ei viitsinud isegi pükse jalga panna. Seni on see mu viimase aasta laiskuse haripunkt olnud. Nüüd ei tea kas peaks seda häbenema või sellega leppima.

But you never should go full retard ning enda teada ma pole veel seal. Melbournes tööd ei leidnud kuid see eest sain pakkumise Sydneys. Paistab et üks alustav pipe lagging firma. Juhuslikult avastasin selle. Isegi ei saatnud CV-d, helistasin ja sain kohe jutule omanikuga. Palka lubavad hästi ning tundub et chill ettevõte. Muidugi kui ütlesin talle et olen Eestist siis ütles ta mulle et ok see on huvitav kokkusattumus sest 3 töötajat on tal eestlased. Uh.. Ühest küljest hea vist.. aga nagu juba olen maininud eelistaksin eestlasi vältida. Tundub et ainult imelikud satuvad downunder. Ei teagi mis Sydneys nüüd oodata. Samas piletid olemas ning järgmine nädal alustan seal ning eks näis mis saab.
The Good, The Bad, The Lazy but still Kicking Ass.