Random excerpts from life down under

See pole esimest korda kui suure hurraaga alanud seiklus on võtnud oluliselt tagasihoidlikuma suuna ning sageli on pingelisemaid momendid poes kui üritan otsustada millise külmutatud juurviljad peaks järgmisena söögi sisse panema selle asemel et kui kuskil kalju najal turnida või üritada leiutada kohta kus öösel magada. Vahest on asi vanuses aga samas ega ma ei kurda, elu lainetab nagunii üles alla nii et mis ikka nende adreliini laksude üle lugemine annab. Arvan et olen lihtsalt universumiga konsensusele jõudnud et asjad juhtuvad siis kui on õige aeg. Samas pean kindlasti mainima et siin on sageli allahindlused kuni 50% mis panevad kindlasti südame kiiremini tuksuma.
Samas ei saa kindlasti unustada et isegi sellistes igapäevastes olukordades pole need kunagi samamoodi igapäevased nagu need kodus olid. Need on siiski.. teistmoodi.. nagu vähem igavad. Ei teagi kas kunagi üldse saakski teisti olla. Sellel võib olla minu arvates kaks põhjust. Esiteks ei saa sa kunagi kohalikuks ning alati on mingi pudi padi asju avastada või siis oled ise teistmoodi ja näed asju teisti.
Kronoloogia pidamine on jäänud veidi unarusse aga siiski pole unustatud. Eks tuleb seda siis söögikordade arvelt teha.

Random people in random Capoeira class
Sydney sarnases suurlinnas tundub et elu on alati kiire ning igale poole peab tormama. Isegi lihtsa ehitustöö peal kus üldiselt enamus inimesed vägagi manjanad venivad päevad mõnikord pikemaks. Paar nädalat läksid asjad päevad kuidas läksid, vahest töö ja vahest muu pudi padi, aga kui siis kui avastad et oled 3 trenni vahele jätnud, pole nagu suurt midagi aga see tähendab et peaaegu kuu aega kui ainult korra nädalas trennis käid (Capoeiras) on nõme tunne küll. Lõpuks vead ennast kõigi asjade kiuste kohale, eirates isegi kutset bbq-le. Oled aegsasti kohal kuid selgub et trenni ei ole. Samas koos sinuga on kohale tulnud 2 backpackerit (kes üksteist ei teandud) trenni järgi proovima. Tundus veidi mõttetu võimalust raisata ning tegin ettepanku et teeme siis oma trenni. Vähemalt sai natuke nalja ja ennast liigutatud.

Not so random Friends from far away
Kuigi Nz ja Oz on omavahel lähi naabrid siis nende vahe on u. 3k. km. seega veidi kaugemal kui lähedal aga siiski suht tühise lennu kaugusel. Kuna mu kiiwi sõbra tüdruk on originaalis Sydneyst siis sattus sedasi et ühel heal nädalavahetusel olid siin külas. Paistab et väga vahet ei ole kus maailma otsas oled mõned asjad on üsna standardsed. Naised olid kuskil omavahel tegemas mida naise teevad, klatšimas teisi naisi ning mehed nagu ikka.. IKEA-s ostmas padjapüüre. Joris oli absurdselt sillas IKEA külastamisest kuna NZ neil seda ju ei ole ning eriti mööblifänn kodus ma ei olnud ega teadnud kas olen kunagi IKEA-s käinud või mitte. Lühidalt, ei ole olnud, kui kõrvale jätta odav kvaliteetne mööbel jm. siis haripunktiks minu jaoks olid 1 dollari limps ning lihapallid, kartulipudru ja pohlamoosiga. Tundus absurdne ja geniaalne samal ajal et mööblipoel on oma restoran. Teismelised pidavat sageli seal kohtingutel käima. Absoluutsed geeniused.
Edasi sai veel läbi käidud ühest Japani riidepoest, mida Joris kutsus lihtsalt hiinaks kuna peale meie oli sinna ära eksinud üks valge vanamees ning ülejäänud olid kõik asiaadid seal.
Üle pika aja jällenägemist oli vaja ka muidugi tähistada. Alustatud sai tagasihoidlikult õllega ning lõpetasime lõpuks viina pitsiga ning hapukurkidega mis kodust olid saadetud mulle. Kui naised ammuu kodu olid läinud siis ronisime Jorisega üle surnuaia aia et seal purjus peaga elu üle järgi mõelda samal ajal kui opossum kuskil kõrval ringi luusis.
Ahja, see kõik toimus pühap. seega esmp. tööle ei jõudnud but totally worth it. Sama arvas ka Joris mis sest et hotelli tagasi jõudes nagu ta ütles "Nancy was not impressed".

Kuigi ma enam täpselt ei teagi kas ma enam olen backpacker või maailmarändaja siis on alati väga hea meel mul inimesi uuesti näha keda olen teel kohanud. Sellega seoses olen endale omamoodi reegli ka teinud. Et kes iganes see ka ei ole siis tegelikult teitskorda inimest kohates saad aru kes ta tegelikult on. Mis ma sellega tahan öelda on see et sageli kohtad kedagi mingis kohas või kontekstis kus saate super hästi läbi ning tundub et võiksite olla best friends aga samas kui kohata inimest peale mõnda aega kuskil uuesti siis mõnikord võib tunduda see nii võõras et saad aru et tegelikult pole teil midagi ühist. Ja teiinekord jälle kõik klapib ideaalselt.

Random Zoo
Tööga seoses pakub aegajalt mõnusat vaheldust see et objektid vahetuvad üsna tihti ning siis satud aegajalt kohtadesse kuhu muidu ei satu. Miinuseks on et objektid vahetuvad üsna tihti ning siis satud aegajalt kohtadesse kuhu muidu ei taha minna. Näiteks need 1.5 tööle mineemised ja kodu tagasi tulemised.
See eest üks meeldejäävamaid kohti oli kohalik loomaaed. Ühtegi looma ei näinud küll aga esimest korda induction jooksul oli veidi põnev kui pöörati tähele panu erinevatele alarmi tüüpidele (ohtlik loom, mitte ohtlik loom,jne.). Ning kodutee läbi loomaiaia taguse dzungli ning praamiga üle lahe oli omamoodi mõnus.

Random Biznis plan(s)
Mitte küll üli aktiivselt aga siiski mingi pulga otsaga vaikselt torgin ka startup asju. Mingi aeg oli Mashay inkubaatori lõpp demonstratsioon. Hoolimata heast ettekandest osutusime ainult publiku lemmikuks, suuremad auhinnalised kohad nabasid ära ettevõtted mis juba korraliku käibega olid, üks neist juba 6 aastat tegutsenud ning mis mitte kuidagi enam alustava ettevõttena ei tundunud. Eh, aga see eest saab eventidel alati midagi hamba alla ja suud loputada humala märjukesega. Boonus punkt on see kui leiad mingid järgmised inimesed kes mingi järgmise strtupiga toimetavad ning juba oled jälle poole jalaga kuskil tiimis. Eks näi mis sellest saab.

Estonian House Christmas dinner... quite random
Sydneys on Eesti maja, kus siis aegajalt eestlastele ja mitte eestlastele eesti teemalisi asju korraldatakse. "Suurepärase" sotsiaalmeedia vahendusel jõudis ka info minuni ja kui aus olla siis olin üsna kõhkleval seisukohal kas tasub sinna minna. Peale väikest pargis jalutust ning viitsimise kokkuvõtmist otsustain kohale minna.
Plussid: Saku originaal ning tradistsiooniline Eesti jõulupraad kartulite, hapukapsa, sealiha ning verivorstiga.
Miinused: Eestlased
Väga imelik oli olla eestlaste keskel. Jõudsin kohale stiilse hilinemisega ning nö. pidu oli sellise klassikalise (eesti) klassiõhtu mõõtmed võtnud selleks hetkeks. Nooremad ja vanemad, kõik oma seltskondadega olid võtnud kohad laudade taga. Oli see hetk peo jooksul kus oli see esimene awkward saabumise moment möödas ning inimesed olid kohad sisse võtnud ja üle saali kumas jutusumin kuid samas liiga vara et keegi täis oleks. Nii palju kui ma välja mõtlesin siis olin seal ainuke kes kohale oli tulnud üksi, kõik ülejäänud eestlased olid kuidagi eelnevalt koopereerinud ning laias laastus jagunes kogu rahvas kaheks. Old timers, kes aussis juba mitmeid aastaid olnud, olid seal koos oma kohalike partneritega või teiste old timeritega. Ning ülejäänud olid suht mingid postpuberty worknholiday lapsed. Kogu selle evendi setup oli nö. anti startup stiilis millega olen rohkem harjunud, kus inimesed on püstijalu ja liiguvad ringi ja teevad tutvust aga ega see vast ei olnudki eesmärk. Jäi lihtsalt sellise nõuka aegse suurte inimeste peo mulje kus küik viisakalt istuvad oma keskis laua taga samal ajal kui pubekad jooksevad poodi et alkoholi juurde osta et end kinni tõmmata (true story). Ok see selleks aga mis mind kõige rohkem ahistas olid eestlased ise. Isegi valimatult Saku originaali tarbimine ei parandanud seda mitte kuidagi. Eestlased on eestlastega üli awkwardid ning enesekesksed. Kellegiga juttu üritasid teha siis oli tunne nagu üritaks mingi mutimullahunnikule sõnu suhu suruda. Ja seda ütlen mina oma semi vabatahtliku autismi ning küünilisusega kes inimestesse suhtub põlgusega (Ei tegelikult pole nii hull aga for sake of the argument). Vb asi ka lihtsalt minu enda eelarvamustes aga see kogu atmosfäär lihtsalt muutus kui astusid tänavalt Eesti majja, kinnine, ahistav ja matslik. Õnneks peale pool tosinat originaali oli mul ainult vaja 20 m. kõndida et sealt minema saada.
Veidi hiljem sain aru et see suvaline "jõulupidu" tõi kaasa ka tõsisemad järeldused. Ma justkui olen eestlane, räägin eesti keelt, olen eestist, ja isegi vahest uhke mõnede eesti rahva kollektiivsete saavutuste üle aga kuidagi nagu ei kannatanud olla üle paari tunni ca. 100+ eestlase keskel. Ma hetkel tean ainult ühte kohta kus on rohkem eestlasi kui Eesti majas ning see mõte on hakanud judinai peale ajama.

Random Kung Fu presentation
Lähen trenni. Olen täiega pumped, je je kulutan ühe hea pühapäeva kung fu peale. Selgus et oli nö. jõulupidu ja hooaja lõpetamine. Kuna viisakalt paluti demoda oma skille siis miks mitte, vähemasti inimesed olid kõige vaimustunud minu ette astest ning pärast sai süüa ka. Amount of sushi that was there was too high for the amount of chinese there, but all good in the hood.

Random Deja Oz
Kuna viimasel ajal kirjutan harva siia ning enam ei mäleta millet kirjutanud olen ning meelsasti väga ei kordaks oma mõtteid aga kuskil notes oli kirjas et peaks kribama nähtusest mida olen hakanud nimetama deja oz'iks. See ei käi ainult austraalia pihta vaid üldiselt iga koha kohta. Ühesõnaga ma defineeriks seda u. nii:
Deja Oz, sudden and profound realization that the place your are or the moment you are experiencing is so far from your home, place where you had been born and raised and you wouldn't seen or experienced if you hadn't taken leap to travel other side of the world. It doesn't necessarily need to be something special. It can be something little as looking at tree, a building, alleyway or having beer in bar. Random everyday things which often are not so different from things back home. Tho the tree here in park looks almost indistinguishable from tree home, it is not the same. It is like suddenly becoming aware of everything around you for 2 second and realise importance of the moment and for that moment you are filled with etreme content.
Selliseid hetki vahest lambist kogen siin. Vahest harvem, vahest tihemini. Mõnikord korra kuus, mõnikord paar korda nädalas. Seda alates hetkest kui Eestist lahkusin.

Random excerpts visualized and continued